Kõlavöö tegemine


Täna, kui käisime Iisaka talus, tegime kõlavööd. Kui sinna jõudsin ja mulle näidati kuidas seda kõlavööd tehakse ei saanud ma algul midagi aru ja arvasin, et tegu on tõsise raketiteadusega.
Ma polnud varem kunagi näinud kuidas selliseid vöid tehakse,  kuid olen alati mõelnud, kuidas need täpsemalt valmivad. Sellist nelja puust tehtud ruudu tehnikat ma küll oodata ei osanud. Vööd tehes olime täielikult aheldatud laua külge. Üks vöö ots tuli siduda enda külge ning teine laua külge.
Algul kui paberile mustrit paika panime ja joonist tegime ei kujutanud ma absoluutselt ette kuidas ma nende nööridega nüüd selle mustri kokku peaksin saama. Tegelikult oli asi palju lihtsam.
Kui olime lõngad läbi ruutude aukude torganud läks asi juba lihtsamalt ja arusaadavamalt.
Mulle meeldis ka see, et saime ise mustri välja mõelda. Tore oli vaadata kuidas sinu mõeldud muster lõngadest kokku punutakse. Mulle on alati käsitöö meeldinud ja see oli järjekordne uus ja huvitav kogemus.
Koju jõudes lõpetasin ma oma tunnis pooleli jäänud kõlavöö. Abi sain ka väikevennalt, kes aitas mul ühte vöö otsa hoida kui teise patsi punusin. Vend isegi ütles, et võiksin talle sellise käepaela teha.

                                                              Kõlavöö tööprotsessis

                                                                Valmis kõlavöö

Nõelkudumine


Mõnda aega tagasi, enne kevadvaheaega, saime võimaluse Iisaka talus proovida nõelkudumist.
Nõelaks kasutasime puust jämedat nõela. Nõelkudumise nõelasi tehakse ka luust kuid puu on tunduvalt soodsam variant. Istusime kõik ringis ja proovisime midagi lõngast kokku pusida.
Alguse tegemine oli üpriski keerukas kõikide jaoks ja meil kõigil oli koguaeg abi vaja. Kui algus oli juba tehtud oli lihtsam minna edasi kudumisega. See tehnika meenutas heegeldamist, nägi üpris sarnane välja samuti. Üritasin küll teha lapikut kudumit, kuid siiski keeras see kausiks. Mõtlesin siis, et sellest võiks väikse palli teha. Pole sellel küll just erilist praktilist väärtust, kuid mis seal ikka. Pealegi ei tulnud see mul ka kõige ilusamalt välja. Siiani on endiselt pool pallist puudu, kuid midagi siiski. Lisan ka pildi:
                                      

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Kedervarrega ketramine


Mõni päev tagasi pärimuse tund toimus tööõpetuse klassis. Tunni teemaks oli ketramine. Meile räägiti veidi ketramise ajalugu ja saime katsuda ka erinevate loomade villa. Mind isiklikult üllatas jänese vill. See oli väga pehme ja ma polnud varem kuulnudki , et jänese villa kasutatakse.
   Saime ka ise ketramist proovida. Kedervarrega ketramine on lihtne ja seda saab teha kõikjal, kuna kedervart on kerge kaasas kanda. Kõigepealt ketrasime tavalise pestud musta villaga. Hiljem kasutasime ka valget ja värvilist töödeldud villa. Töövõtted olid kergesti õpitavad ja huvitavad.
Alguses tuli vill ebaühtlane , kuid peale mõningat harjutamist läks asi juba sujuvalt.
Ma isiklikult väga nautisin kedervarrega ketramist. Võtsin kedervarre kojugi kaasa , et oma lõnga lõpetada.
See tund oli väga huvitav ja ma ei arvanud et ketramine võib nii tore tegevus olla.

Nüüd juba mõnda aega tagasi käisime pärimuse tunnis Iisaka talus. Saime mõnusalt kamina ümber istuda ja vurre keerutada ja ise ka neid meisterdada. Tunnis rääkisime vana aja mängudest ja kuidas neid mängiti. Proovisime ise ka mingit pulkade ümber lükkamis mängu, kuid nime enam kahjuks ei mäleta. Oleks pidanud ilmselt seda blogi varem kirjutama. Kuid see oli uus ja huvitav kogemus.
  Hiljem saime võimaluse ka ise mõelda välja ühe mängu kasutades kümmet kadakaklotsi ja täringuid. Mina, Margit ja Maria olime ühes võistkonnas ja mõtlesime välja mängu nimega " Klotside kogumine " (kui ma õigesti mäletan). Mäng oli iseenesest lihtne mängida ja nalja sai ka. Margit pidi mulle mängust pilte saatma , et saaksin need siia lisada kuid pole neid kätte saanud. Võibolla lisas ta need enda blogisse.
Kokkuvõttes oli Iisaka talus väga meeldiv õhkkond ja aeg lendas mänge mängides.

Maastik on kihiline nagu tort

Maastik on kõikjal meie ümber. Mõnes kohas on mäed, mõnes kuristikud, mõnes lihtsalt lõputud ühtlased põllud, kuid kunagi ei ole maapind kõikjal sama. Samamoodi ka maapinna koostis. Näiteks kuivadel aladel on maapinna kihid põhimõtteliselt erinevatest liivadest. Viljakatel aladel on maapinna üks olulisemaid koostisosi huumusrikas muld. Iga maapinna kiht on eriline ja võib endas peita ajalugu. Maapinna kihid töötavad nagu filter, mis puhastab vett mustusest. Kui aga rääkida maapinnas asuvatest vanadest esemetest, siis need jutustavad meile lugusi vanast ajast ja omavad suurt tähtsust. Iga maapind ja maapinna kiht on erinev ja igaüks neist peidab endas erinevaid saladusi.